Veebruar - liikumine, tants ja armastus!

Blogi

Kommenteeri
Foto sellest, kuidas ma saalis tantsin: minu õde, Britt Paju

Eriti ägedat ja vägevat sea-aastat, inimesed! Kuuldavasti pidi selline rõõmus ja helge ja mõnus aasta tulema ja ma ei kahtle selles absoluutselt! Seaga või ilma. Alanud on veebruarikuu ja minu pärisolemiseaastas tähistab see kuu liikumist, tantsu ja armastust - nii liikumise kui tantsu kui iseenda vastu! Mida see täpsemalt tähendab? Kohe teile selgeks teen ma!
Niisiis. Kuna jaanuari lõpp ja veebruari algus oli selline teki sees ja all ja küüslauguleib ühes ja teetass teises käes olemise aeg, siis liikusin ja tantsisin pigem seesmiselt. Armastusega oli ka keeruline, sest lihtsalt ei olnud jaksu üldse midagi teha. Raamatut lugesin küll. Lugesin läbi Nekrassovi raamatu "Tugev naine". Kindlasti tore lugemine kõigile naisõiguslastele (kui tahaks emotsioone). Minu jaoks oli see üks ütlemata huvitav lähenemine sellele, miks naised on tänapäeval tugevad ja kuidas see mõjutab mehi. Et mitte teie põnevust spoilida, siis ma praegu rohkem ei räägi, aga ilmselt mingil hetkel teen selle kohta ikkagi postituse ka. Anatoli Nekrassov on selline keskealine Venemaalt pärit psühholoog ja koolitaja ja ta läheneb elule ja inimestele ja suhetele sugude vaatenurgast. Mis kindlasti tekitab alguses vastakaid tundeid. Aga seal on nüansse, mis tegelikult väga kõnetavad ja mõtlema panevad. Naiselikkuseteemaga olen ju ka siin aastaid tegelenud, uurinud, mõtisklenud ja seda endas avanud ja tuleb märkida, et igasuguste erinevate lähenemiste mõistmine või vähemalt ärakuulamine on andnud väga palju sügavust ja samas ka piire juurde. Et ma saaksin selgemaks, kus mina selles teemas täpsemalt asetsen. Lõppude lõpuks nii peaks see olemagi kõikide teemade puhul.


Aga ühesõnaga, ma tahtsin hõisata, et veebruar on minu elus ja siin blogis liikumisekuu! See on järgmine valdkond, mis enam ei kannata riiulis ja mõttes olemist ja tahab, et temaga tegeletaks. Mitte et ma nüüd üldse siiani end liigutanud poleks. Ma ju tegelen igapäevaselt joogaga ja tundide andmisega (sealhulgas 5 korda nädalas lastejoogaga, mida ei saa ka just paigalistumiseks nimetada) ja selles mõttes ju liigutan küll. Aga ma tunnen, et mu keha ja meel ja hing vajavad vahepeal ka midagi aktiivsemat ja endorfiinirikkamat nagu tants ja trall või jooksmine või kasvõi aktiivne jalutamine. Ja õues tahan ka rohkem viibida, mitte tuppajäämist valida. Nii et veebruaris kogun kõik selle kokku ja hakkan liikuma! Toas ja õues! 

Et see kõik kuidagi toimiv ja meelele mõõdetav oleks, on panen paika ka reaalsed sammud ja eesmärgid ja kirjutan need siia:

- iga päev liigun õues vähemalt 10-20 minutit. Ma tahaks muidugi rohkem, aga ma tean, et mu meelele on vaja väikest eesmärki, et ta üldse mind õue lubaks. Seega, okei meel, VÄHEMALT 10 minutit oleme õues.

- pühapäeviti käin mandala tantsu tunnis (kuhu ma kahjuks kahel esimesel korral tervise tõttu ei läinud, aga õnneks neid tuleb veel), et õpetada ja harjutada oma keha naiselikult, graatsiliselt ja koordineeritult liikuma. Ma olen seda proovinud ja see tõesti sobis mulle ideaalselt. selline mõnusalt energiad ja ka lihaseid liigutav naiselik tants.

- nädala sees käin vähemalt kord nädalas mingis trennis Viimsi Myfitnessis. Õnneks on sõbrakuu ja mul on Myfitnessis käivaid sõpru ka, nii et täitsa võib juhtuda, et saan lausa ilma rahata erinevat värki proovida! Jõusaal ei tõmba mind üldse, aga igasugune tantsuline värk sobib mulle küll. Kunagi käisin Bodyjamis, mis suurepäraselt energia üles tõstis ja ma tundsin kohati, et mul võib olla isegi on koordinatsioonipotentsiaali! Miinuseks oli kahtlane powerhitimuusika, aga noh, peaasi, et tantsida sai. Ja tunda, et mul on igasuguseid võimekaid lihaseid.

- taastan koeraga jalutamise hommikud, mil ma varavara üles tõusen ja lihtsalt kuhugi siiakandi loodusesse kaon. Mere äärde või metsa või kuhugi. Sest ma päriselt ka tunnen, et midagi minus on paigast ära, kui ma pole lihtsalt looduses jalutada saanud. Ja kaasan lapsi nii paljju kui võimalik. Mitte küll nendesse minu hommikutesse, aga planeerime mingeid muid päevaseid aktiivseid üritusi. Ma jätan siin selle range plaani paika panemata, sest ma ei taha mingit tohutut sundi ja kohtustust ka tunda. Aga ma kirjutan selle eesmärgina üles ja rõõmustan igal korral, kui selle jäle täitnud olen. Ilmselt jõuaksin ma ennast liigselt pekstes muidu jälle kuu lõpus samasse kohta kuhu ma jaanuaris jõudsin.

- Käin rohkem jalgsi, treppidest ja pargin auto kaugemale (poe ja kooli ja lasteaia ja saali juures ja igal pool), et peaksin rohkem samme tegema. Ma mäletan et suvel ja sügisel, kui me Martiniga spaades käisime, järgisin täiega seda treppidest käimise eelistamist ja läksin alati lifti asemel jalgsi tuppa. Ja see tunne lihtsalt. Nii väike asi, aga nii uhke tunne oli ja suur rõõm iseenda keha ja tahtejõu üle. Et ma oleks võinud ju mugavalt mitteviitsida. Aga ma 5,4,3,2,1 #diditanyway! Ma tahan veel!

- no vot ja kui ma oma fitbiti ka üles leian, siis ehk loen veebruaris samme ka! See oleks tore, siis saaksin kuu lõpus ilusa sammude koguarvu kirja panna. Ka nagu jälle üks väike stiimul.

Sellised liikumisega seonduvad eesmärgid siis praegu. Ma hea meelega ootan teilt ka häid ja paremaid mõtteid, kuidas ja mida veel rakendada, et veebruaris rohkem liikumist ellu tuua. Või äkki on teil mingeid ägedaid väljakutseid või motivatsioonisüsteeme, kuidas end ja perekonda rohkem liikuma saada? Siis ma küll palun, et te neid jagasite kas siin või privaatselt!

Foto: Krista Kõiv

Aga kuna pealkirjas on midagi ka armastusest kirjutatud, siis ma märgin, et oma veebruarikuu joogatundides võtsin ette just südamekeskuse ja iseenda armastamise (ja kui see on käpas, siis kogu ülejäänud maailma armastamise) teemad. Mis tähendab, et füüsiliselt saab kõvasti kätega tööd teha ja vehkida ja neid pikalt asendites hoida ja läbi selle end natukene ületada (ja tunda, et oleme vägevamad, kui algselt arvasime), aga samas saab oma südame ja soovide üle järele mõelda, teistele head ja paremat saata ja soovida ja lihtsalt iseendale igasuguste asjade eest andeks anda, et oleks võimalik end aktsepteerida, mitte ebapiisavusetundest saadetuna pidevalt ülepingutada. Ühesõnaga, kuna maailm peegeldab meile seda, mida meie kiirgame, siis tahaks need asjad niimoodi tasakaalu saada, et mulle meeldiks mõlemad.

Seega, nii tunnid kui minu isiklikud praktikad on võtnud veebruaris südame oma südameasjaks. Armastuse saatmine on endiselt osa minu praktikast ja kes ei ole seda kunagi proovinud, siis soovitan lihtsalt kasvõi paar päeva katsetada ja vaadata, kuidas see enesetundele mõjub (mina tunnen oma suhtes näiteks reaalseid muutuseid. Ja ma seletan seda endale sellega, et tänu sellele praktikale tunnen ja näen asju teise nurga alt). See muidugi toimib siis, kui Sa annad endale võimaluse selles päriselt kohal olla ja keskenduda. Aga see on kõik harjutamise asi.

Foto: Krista Kõiv

Lisasin endale selles valdkonnas ühe väikese väljakutse ka, mis on minu väljakutse niikuinii igapäevaselt, aga et see kuidagi veebruaris eriti suure tähelepanu all oleks, panen selle kirja ka: suhtlen kodustega läbi südame ja valin erimeelsustes ja lahkhelides armastuse (muidugi ka kõigi teistega, aga kodus on see pigem rohkem teemaks olnud. Sest siin me ju vajutame neid üksteise kõikse valusamaid nuppe). Sest jah, kui kõik on väsinud ja kaklevad, siis see alati ei õnnestu. Ja armastuse valimine tähendab minu jaoks seda, et ma ei lähe oma väsimuse ja vihaga ja egoga kaasa, vaid valin näha kõiki olukordi teise inimese seisukohast ja lahendada erimeelsused teadlikult ja võimalikult rahulikult. Mis ei tähenda, et ma laseks kõigil vabalt oma piiridel ja neist üle trampida. Aga piiride paikapanemisel ja piiride paikapanemisel on vahe. Ma arvan, et ma pean siia alguses mingeid silte kleepima, mis seda armastuse valimist mulle jooksvalt meelde tuletaksid. Aga kui ma seda igal hommikul ja õhtul ja vahepeal endale korrutan, siis on see pidevalt fookuses ja ma usun, et ma suudan sellega hakkama saada ja seda harjumusena juurutada (ma usun, sest ma ühel päeval siin üllatasin ennast ise ka kui kohale ma ühes väga väljakutsuvas draamas jääda suutsin! win!).

Nii et ma valin veebruaris armastuse ja tantsu ja liikumise! Ütle praegu kõva häälega jah, kui oled kambas!

Lisa kommentaar

Email again: