Kommenteeri

Ülevaade hommikutest ja toitumisest ja üldse sellest kuidas läheb

Kuidas ma saalis rõõmus ja rahul olen.

Juba 11 päeva elu ja keha ja rõõmu toetavat toitu ja 5 päeva hommikupraktikat! Räägin siin sellest, milliseid uusi harjumusi siin loonud olen, kuidas uute harjumuste loomine ei ole alati lihtne ja millised väljakutsed tee peal olnud on. Ja hommikustest tõusmistest ja esimesest saalinädalast ka. Ja üks eriti mõnus maasika-mangosmuuti on mulle siin kirjutamisel abiks. Ja seda ka ikka, et jooksvaid toimetusi ja tegemisi saab jälgida ja kaasa mõelda ja rääkida ja jagada Päriselus facebookilehel. Sest mulle nii meeldib, kui Sa kirjutad sellest, kuidas Sina end toetad ja rõõmsana hoiad - mina saan inspikat (ja kindlasti teised ka) ja Sina saad seda kirjutades kohe eriti mõnusa tunde. Või siis, kui on mingi mure või küsimus, siis kaa ju saame koos mõelda.
Tänahommikune maasika-mangosmuuti. Mmm. Mm.

Tere hommikust! Tänane hommik on alanud mõnusalt ja rõõmsalt ja maasika-mangosmuutiga (näete, ei ole ainult kirsi-kakaosmuuti mul siin). Ma panen kohe selle sisu siia kirja, et see saaks tehtud ja ma saaksin juba oma nädalast rääkima hakata.

Reedehommikune maasika-mangosmuuti
(suur 1,5l kannutäis)
 - kotitäis külmutatud maasikaid (400g) 
- 2 hurmaad
- pool pakki Bonne mangopüreed või üks mango
- rohelist (niteks spinat või rukola) ja muud kasulikku (nt mingi superfoodisegu või Boost pulber)
- natuke vahtrasiirupit, kui soovid
- vett, mida võid alguses vähem panna ja lisada jooksvalt, kui tunned, et on vaja

Nonii - näete, seekord on smuuti ilma banaanita! Ma olen lugenud, et tegelikult magusad ja tärkliselised viljad ei sobi eriti hästi happelistega kokku ja tekitavad kõhus möllu. Aga mulle ikkagi väga meeldib see siidisus, mida banaan smuutisse tekitab. Ja mul ei ole nii hullu möllu kõhus, et see häiriks. Seega ma jätkan seni, kuni see mind rõõmustab. Aga see smuuti rõõmustas mind täna veel eriti, sest siia ma ei pidanud isegi banaani panema. Mangopüree tõi endaga selle igatsetud siidisuse ise kaasa. Ja pärismango teeks seda raudselt veel paremini (aga minul lihtsalt ei olnud kodus pärismangot. Lisaks ma kuidagi ei raatsi mangot smuutisse panna, sest see on niisama juba nii hea. Võib olla, kui mul oleks kümme mangot ja kõik oleksid supervalmis ja ma muretseksin, et nad lähevad muidu pahaks, kui ma neid kohe ära ei tarbi). 

Aga nüüd siis tahan ma kirjutada oma sellest nädalast! Ma olen ikka väga Mel Robbinsi MindsetReseti lainel, sest see on ausalt väga inspireeriv ja toetav ja teda on nii mõnus kuulata. Temast õhkub enesekindlust ja kohalolekut ja tasakaalu. Ja kes ei tahaks, et see nakkaks! Neid videosid leiad youtubeist ja Mel Robbinsi fb-lehelt ja Sa ei pea üldse ise selle resetiga liituma, et neid kuulata-vaadata.  Sel nädalal oleme tegelenud hommikurutiiniga ja sellega, kuidas hommikuid alustada nii, et need oleksid eriti toetavad ja inspireerivad ja lubaksid Sul minna päevale vastu positiivsete mõtetega ja teadlikult.

Praeguseks on meie ülesanneteks (need, kes me selle väljakutsega liitunud oleme):
1. Panna nutitelefon ööseks teise tuppa või kaugemale (mitte öökapile), et ei tekiks kiusatust seda kohe hommikul scrollima hakata ja niimoodi juba lasta välisel infol tähelepanu ära võtta, selle asemel, et end iseendasse kohale tuua, oma unistustele ja eesmärkidele ruumi ja aega anda.
Seda ma olen juba vaikselt siina nende päevade jooksul teadvustanud, et ma ei taha, et mu tähelepanu hajuks kohe hommikul kuhugi internetti, seega on mul igal juhul internet öösiti väljalülitatud ja ma püüan sellest eemale hoida kuni hommikused rituaalid on tehtud. Küll panen ma kohe hommikul telefonile hääle peale (sest kui teised sõidavad lasteaeda/kooli, siis olen äkk-küsimusteks valmis) ja kui on mõni hommikune tund tulemas, siis kontrollin ka sõnumid üle. Aga see on puhtalt minu teha, et ma annan kõigile teada, et ma olen öösel-hommikul kättesaadav ainult telefonitsi. (Aga ühel ööl ma ikka unustasin interneti peale ja lugesin ühe sõnumi. Ma olen inimene ja ma olen teel, eksole.)

2. Tõusta äratuskella peale KOHE üles, selle asemel, et seda kogu aeg kinni vajutada ja ärkamist edasi lükata. 
Minul töötab see ideaalselt, kui ma magan oma toas. Kaks ööd magasin laste juures, sest ma lihtsalt tahtsin magada, ilma et ma peaksin kellegi halba und rahustama minema või et keegi keset ööd kogu mu magamisruumi hõivaks, mida ikka juhtub enamasti igal ööl, kui on kolm last (kui ma nende juures magan, siis mul on oma madrats ja ma saan voodist kellegi selga silitada, kui vaja peaks minema). Sest keegi ikka tuleb. Igatahes, kui ma magasin laste juures, siis mul ei olnud head kohta, kuhu telefoni panna (magamistoas on üks kaugemal asuv kummut, mille juurde jõudmiseks ma peangi voodist püsti tõusma) ja ma sain ikka selle äratuskella telefonis voodisolles kinni panna ja tukkuma jääda. Ja no ausalt, kohe oli hommik uimasem. Aga täna magasin ilusti oma toas, kella helisema ei pannud, aga kohe kui sain aru, et on hommik, hüppasin püsti - 5, 4, 3, 2, 1 (ehk siis Mel Robbinsi viie sekundi reegli järgi peaks viie sekundi jooksul püsti hüppama. See reegel on üks huvitav reegel, millest ma ka tahan ühel heal päeval lähemalt kirjutada, sest see hõlmab ka muud igapäevaeluvärki!)! Ja iga korraga on see minu meelest lihtsam. Isegi kui alguses on kuri tunne. Seega selle harjutamisega ma raudselt jätkan. Ja soovitan Sul ka proovida. Isegi kui mõnel hommikul ei õnnestu, siis homme on jälle hommik, eks!  

3. Kohe peale tõusmist istuda kuhugi maha (võib muidugi seista ka - kesse keelab!) ja võtta ette leht, mida Mel Robbinsi lehelt tasuta allalaadida saab, mida saad punktidena täita ja kuhu paned kirja päevaplaani - milline on Su enesetunne, mille eest oled tänulik, kuidas saaks paremini, mis tänasest päevast saab jms. Ta on seda mitmeid aastaid katsetanud läbimõelnud ja lihvinud selliseks, et see maksimaalelt töötaks. Kõik sammud põhinevad teaduslikel uuringutel ja tema enda kogemustel. Ja taustainff on ka sel lehel olemas, kust need paberid alla laadida saad.
Mulle väga meeldib see täitmiseleht! Mul on endal tänulikkuse päevik ja 5-aasta päevik ja mulle tundub, et nad ei ole täiuslikud. See leht aga on küll sellele päris lähedal! Ma tunnen, et ma saan sinna igale poole kõik kirja panna ja see süsteem sobib mulle. Ma mõtlen, ma tahan selle teha eestikeelseks ja võib olla nipet-näpet mugandada veel enda jaoks, aga suures plaanis on see väga hea. Nagu töövihik, mida kohe hommikul täita saab (meie kõikide unistus ju! Ei?). Igatahes on mõte selles, et Sa tõused ja kohe, enne, kui maailm ja mured Su tähelepanu endale võtavad, võtad Sa endale aega ja paned kirja, mis tuleb. Öösel ju saab alateadvus ka rahulikult möllata, nii et esimese asjana hommikul on ehk sealt ka mingit head ja värsket inffi võtta. Ja kui see on kirjas, siis see annab sellise baasi või tõuke Su päevale ja aitab hoiduda oma mingite piiravate mõttemustrite ohvriks langemisest (sest Sa oled kohe hommikul nö kontrolli enda kätte võtnud). Mel teeb seda väidetavalt iga päev juba aastaid ja ütleb, et ta tunneb end palju produktiivsemana ja kuidagi rohkem kohal ja tasakaalus olevana kui siis, kui kõik oli peas segamini ja polnud süsteemi. Ma olen nõus. Minu peas on pidevalt päris korralik kaos ja möll - ideed ja kohustused ja unistused ja kõik on segamini ja siis tundubki, et kõike on liiga palju ja mu hambad ei hakka sellele kõigele peale (ja hakkab domineerima muster "ma pole piisavalt tubli ja osav ja ma lihtsalt ei jaksa kõike"). Aga kui kõik välja kirjutada ja silme ette laduda, siis ei tundu kõik üldse nii hull - tekib mingi süsteem silme ette, kuhu oma värki lahterdada ja mille abil peas korda luua (ja mul on nägemismälu elus väga palju abiks nagu enamikel inimestest). Ja see annab tohutult enesekindlust ja julgust. #icandothisday #icandolife

Ma tean, et päris mitu tuttavat ja sõpra on selle väljakutsega liitunud, nii et ma hea meelega kuulan teie kogemustest ka! Kui mitte siin, siis eraviisiliselt! Nii põnev! 
Mina jätkan selle väljakutsega ja lisan selle oma hommikuprogrammi, millest eelmises postituses kirjutasin. Sel nädalal tegime hommikurituaali minu tundides läbi ka ja kes soovib, saab seda minuga 40 päeva järjest teha, et siis vaadata, kuidas see mõjub! Proovime ja anna märku, kui oled ka kambas, siis saame jagada ja arutada ja rõõmustada!

Aga lisaks sellele, et ma vahepeal hommikust ärkamist edasi lükkasin (mis minu jaoks on lihtsalt arengukoht ja näitab, et ma olen inimene, seega ma ei pahanda endaga, vaid lihtsalt püüan edaspidi paremini teha. Kuna ma tean ja tunnen, et see meetod võiks mulle sobida ja ma tahan suure huvi toel seda kogeda, siis ma annan endale väiksed libastumised andeks. Ja võtan õppust. Ja soovitan seda teha kõikidel inimestel, selle asemel, et end piitsutada ja endaga riielda), oli üheks väljakutseks ka mingi selline kurbus hinges, mida mul tuli vastu võtta. Mitte temaga riielda. Ma ise mõtlen, et see ilmselt on loomulik, sest ma ju muutsin oma toitumise toetavamaks, teen ilusti hommikupraktikaid ja joogat ja kõik mured ja energiad on kehas liikvele läinud ja et ma neid enam toiduga alla ei suru ja et keha puhastub, hakkab seda kurbust, mida ma muidu välja ei lasknud, lihtsalt vaikselt üles tulema. Ma teen kaasa ka õlideteekonda, mille jooksul ma võtan iga päev DoTerra viirukiõli (Frankincence) ja Copaibat, mis ka toetavad pärisolemuse väljakoorumist ja igast minevikujura ülestõstmist, et nad saaksid kehast ära minna ja enam mitte segada. Nii et kõik need asjad koos on hakanud vaikselt toimima, ilmselt. Ja mulle meeldib seda praegu kirjutada, sest ma saan kirjutades palju asju kuidagi juba enda jaoks selgemaks. Ja ma veensin ennast praegu veel topelt üle, et see kõik on normaalne. Ja kurbusega on nagu kõikide teiste tunnetega - ta tuleb lihtsalt vastu võtta ja läbi tunda. Lihtsalt lasta endal kurb olla. Ja tunnistada, et jah, ma olen praegu kurb. Ja see on okei (täielik eneseteraapia praegu!).

Aga sel nädalal olen ma lisaks kurbusele tundnud ka mingit jõudu või julgust. See on mu uusaastasoov ka, et ma oleksin julgem ega laseks oma mingitel mustritel tulla segama, et ei, ära tee, sa pole piisavalt hea/tubli/osav jne. Ja ma tunnen, et see vaikselt kasvab. See aasta on numeroloogiliselt ka julguse ja sisemise jõu ja rõõmu ja vägevuse ja tuleenergia ja positiivsuse aasta, nii et päris hea aeg seda julgust iseendas julgustada.

Toitumisega olen väga rahul - ma olen kuidagi nii loomulikult oma toitumismullis praegu, et patt oleks nuriseda! Ma tean, et ma olen igav, aga ma lihtsalt tahan süüa hommikuti oma vürtsist hommikusuppi ja õhtul kitchereed. Ja ma lihtsalt ei tahagi midagi muud. Mul on nad alati olemas ja ma ei pea muretsema, mida ma söön ja saan selle asemel hoopis muude asjadega tegeleda. Jah, mul on pere ka ja nemad minu kitchereevaimustust ei jaga, paraku, seega neile ma olen ikka midagi valmistanud (näiteks riisinuudleid köögiviljadega ja ühel õhtul tegid nad siin ise gluteenivabasid makarone (minu meelest maitsevad nagu tavalised ja meie oleme nii ära harjunud, et ma ei näe põhjust, miks me peaksime tavalisi sööma - vähem nisujahu on ikka parem kui rohkem nisujahu!) juustuga. Ja nüüd on lapsed vanaema juures ja söövad seal. Seega mul on suhteliselt lihtne elu olnud söögitegemise mõttes. Smuutisid ja mahlasid me teeme edasi, seega vitamiinid on covered. Nüüd ootab ees nädalavahetus ja siis ma mõtlen, võiks midagi uut ja head teha, millega pere toita ja blogi ka.
Ma pean ütlema, et eile saalis komme vaadates oli natuke kriipiv tunne keelel, aga ma vaatasin mujale ja see läks üle! Pigem ongi vist see tunne siis, kui kõht on tühi. Praegu olen smuutidega oma magusaisu täielikult kontrolli alla saanud.)


Saalis algas uus aasta ja ma tunnen lihtsalt nii suurt ja vägevat tänutunnet teie kõigi ees, kes te tulete minuga sinna looma - tunde ja iseennast ja saalikest. Ma olen saalis lihtsalt nii õnnelik ja tunnen ennast nii turvaliselt ja hoituna, et tahaks nutta (vahel nutangi!)! Midaiganes see tulevik toob, siis see etapp mu elus on üks ägedamaid ja võimsamaid ja hinge-keha-meelitoitvamaid. Selline aeg ja koht, kus kõik on võimalik. Noh, nagu igal ajal. Aga see on mingi selline vajalik kanal just praegu, et just praegu teha just neid asju, mida on praegu vaja teha. Ja ma väga tänan teid kõiki, kes te olete ja tulete ja mõtlete ja lihtsalt ilusaid soove saadate - see kõik loob. Nii. Nüüd läks piisavalt tundeliseks, et ma lähen sellepeale linna toimetama.

Head aega, inimesed!

(Ja jällegi - ma väga ootan teie kirjeldusi oma kogemustest, mõtetest-seostest, mis tekkisid - kas avalikult või privaatselt. See on nii oluline, sest ma tunnen kogu aeg, kuidas vestlemine ja arutlemine inspireerib ja aitab igasuguste taipamisteni jõuda.)

Lisa kommentaar

Email again: