Kommenteeri

Mindsetist, mustritest, hommikurutiinist ja uuest nädalast

Kui kõik magavad, aga ikka on keegi, kes tahab Sinu hommikurutiinist osa saada.

Me oleme juba peaaegu nädala uues aastas elanud! Selle esimese nädala olen pühendanud oma toitumise kordategemisele ja üldse uueks aastaks mõtete ja kodu korrastamisele. Olen siin jälginud inspireerivaid inimesi ja läinud edasi MindsetResetiga, mis on jaanuarikuine ettevõtmine Mel Robbinsilt, mille käigus ta aitab meil oma mõttemustreid ümberprogrammeerida, et me saaks oma kogupotentsiaali kasutada ja ei laseks minevikujamal end juhtida. Lisaks olen tegelenud oma hommikurutiiniga, et seda ka kuidagi paika loksutada ja et sobivalt on see ka MindsetReseti teema sel nädalal (!), siis see saab ka minu selle nädala teemaks toitumise kõrval! Minu praegune hommikurutiin (või ideaal) on postituse lõpus ka ilusasti kirjas (ja olgu öeldud, et mind väga huvitavad teie hommikurituaalid-praktikad!).
Veel üks näide sellest, et Sinu hommikurutiin on nakkav ehk kuidas ma tõusin ühel hommikul oma
hommikurutiiniks liiga hilja.

Tänasest algas meie pere tavapärane nädal kooli, lasteaia, laste ja minu tundidega. Kuna me oleme siin mitu nädalat saanud omas rütmis kulgeda, tundub see üsna sellise, noh, paraja väljakutsena. Aga ma lasen sellel olla ja lubasin endal rahulikult, sammhaaval nädalasse sisse minna. Üks toimetus korraga. Sest ma tean, et kui see rütm jälle ilusti käima läheb, on see juba päris mõnus. Aga kodus kulgeda on muidugi ka mõnus, tuleb tunnistada. Ja jälle sellepeale tuleb tunnistada, et on paras aeg kodust väljaspool toimetama hakata, sest hakkabki natuke juba mugavustsooni poole kiskuma.

Toitumisekuu on läinud minu meelest väga edukalt! Muidugi on olnud hea pehme algus, sest me olime ju ikkagi kodused ja saime siin endale pingevaba keetmist-küpsetamist lubada. Aga nii ongi hästi, sest selle nädalaga olen end ilusasti lainele saanud ja sellega ära harjunud, et ma ei haara ükskõik mille järele, kui kõht tühi on, nii et on hea aeg level 2 ette võtta ja hoolitseda selle eest, et igal õhtul oleks midagi süüa/soojendada/kiirelt valmistada, ehkki saabume kõik erineval ajal. Sellest, mida me sööme ja teeme, annan ilmselt joooksvalt märku Päriselu blogi facebooki-lehel, sest nii on hea ja mugav ja niimoodi facebooki-postituste all saame äkki ka paremini üksteisele ideid ja soovitusi anda. Ma olen juba praegu tänulik kõikide soovituste eest, mida te olete mulle eraviisiliselt saatnud ja väga julgustan neid täitsa avalikult ka postituste all jagama, et teised ka inspikat saaksid. Sest see on üks minu eesmärkidest, et me kõik saaksime siin-seal uusi ja vanu ja häid mõtteid vahetada.

Mel Robbins

Ma jagan siinkohal ka MindsetReseti kogemusi, sest see on ausalt üks väga toetav ettevõtmine - Mel Robbins juhendab meid tasuta läbi jaanuari, et aidata meil mittetoetavaid mõttemustreid muuta. Ja ta tugineb teadusele, seega ei ole ainult puukallistajatele (nagu Martin armastab öelda). Lisan, et selle ettevõtmisega saab vabalt praegu ka veel liituda ja kõik videod järele vaadata. Videod ei ole väga pikad - ta räägib nii 15-20 minutit asjast ja siis vastab küsimustele, mida talle vahepeal esitatud on. Aga muidugi on need ka huvitavad. Lihtsalt et kui on tunne, et pole aega, siis selle 15 minutit ma soovitan leida.   

Üle-eelmisel nädalal täitsime siin rõõmsalt ankeeti 2018. aasta kohta, et kaardistada stardipositsioon, eelmisel nädalal rääkis ta lähemalt sellest, kuidas meie aju juhivad mõttemustrid. Kuidas aju peab infot filtreerima, et üldse suuta suures infotulvas ellu jääda ning ta teeb seda lähtudes sellest, millist infot me ise teda otsima programmeerime. Ehk et kui me ise mõtleme, et me pole piisavalt targad, ilusad, me oleme laisad jne, siis aju otsib sellele ümbritsevast keskkkonnast pidevalt kinnitust. Ja muidugi leiab ka. Nõiaring, ühesõnaga.

Seega pidime me eelmisel nädalal oma päevas jälgima, millised on need meie piiravad mõttemustrid, mis ei lase meil õnnelikult ja külluslikult ja iseendana elada, panema need kirja ja siis hakkama teadlikult neile asendust otsima. Et igakord, kui see piirav muster ("ah, mis nüüd mina, ma olen liiga vana/pole piisavalt tark jne") jälle üles tuleb, oskaksime selle positiivseks pöörata. Ja asenduseks sobivad kõik sellised silver-lining-laused nagu: mul on kõrge vanus, aga see tähendab, et ka piisavalt elukogemust; ma olen täpselt nii tark kui ma parasjagu olen ja ma olen pidevas arenemises; minu ümber on just need õiged inimesed, kellele ma meeldin iseendana - ma ei saagi kõigile meeldida, sest kõik on erinevad jne.

Mulle väga meeldib, kui siiralt ja päriselt Mel Robbins suhtleb. Ta toob palju näiteid iseenda elust ka ja sellest, kuidas ta ise on maadelnud enesehinnangumuredega - kuidas tema tundis, et ta on halb inimene ja sellest uskumusest lähtuvalt alateadlikult hakkas aina rohkem sellele vastama, käitudes teiste inimestega mitte just väga kenasti. Ja kuidas ta on aastakümneid enesega tegelenud, et leida piisav enesekindlus. Ja see selgitamine ja juhendamine tuleb tal nii loomulikult välja, et ma ei imesta, et selle väljakutsega juba üle 200 000 inimese liitunud on.

Mina leidsin, et minu piiravad mõttemustrid on ka seotud sellega, et ma justkui pole piisav. Selline "ah, mis nüüd mina"-värk. Ma võin küll öelda, et ma olen sellega nüüd paar aastat tegelenud, aga kindlasti ei ole see kuidagi seljatatud. See ikka kerkib ja kerkib kuskilt jälle välja ja on kuidagi taustaks. See näeb välja nii, et ma muudkui teen ja toimetan ja pingutan ja saavutan oma eesmärke ja täidan unistusi, aga ikka on selline tunne, et ma niisama nokitsen siin. Ma justnagu ei tunnusta end piisavalt või mul on selline default-muster, et mida iganes ma teen, ma ikka ei vasta iseenda ootustele. Ja siis vahepeal on hetki, mil ma saan aru, kui palju iseenda unistusi ma tegelikult täitnud olen ja kuidas ma lihtsalt kulutan nii palju aega enese piitsutamisele ja keskendun tihti mingite pisikeste asjade pärast kassimisele ega näe sealjuures suuremat pilti. Ma ei saa öelda, et ma poleks tänulik, sest tänulikkusehetki ja võiks öelda isegi -seisundeid on minu päevades ka väga-väga palju. Aga see ma-pole-piisav-muster on selline baasmuster, mis ikkagi juhib mu aju ja elu suuremas osas. 

Ma kindlasti ei ole selles osas eriline. See pidavat olemagi kõige levinum muster. Ja mustrid on programmeeritud kas lapsepõlves või näiteks mõnes lähisuhtes, mille jooksul siis seda sõnadega ja/või tegudega piisavalt kinnitatud on, et see saabki juba meie uskumuseks. Nagu mantra. Mantrad töötavad samal põhimõttel - piisaval kordamisel saab sõnum meie osaks. Ma ise arvan, et ma sain palju sellist mindseti koolisüsteemist, mis oli/on selliselt üles ehitatud, et kogu aeg peab nina verel ja piits ähvardavat selja taga pingutama, et enda väärtust või piisavust kuidagi teistele tõestada. Kindlasti on tänu sellele minus sellist võitlejavaimu ja suur soov pingutada või midagi ära teha, aga ma mõtlen, et võib olla seda vaimu ja soovi saab inimestes ka kuidagi teisiti kasvatada. Toetavamalt ja inspiratsiooni ja tugevuste baasil. Ilmselt meie laste pealt on seda näha, sest igasuguseid alternatiivseid koole imbub ka meie süsteemi, millised on mujal riikides enda lähenemise mõjusid tõestanud (Holland, näiteks või Soome või). Mulle tundub, et üleüldine meelelaad on ka selles osas muutumas - vanemad otsivad ise toetavamaid kasvatuslahendusi (võttes aluseks a la Gordoni perekooli, waldorfpedagoogika, teadliku vanemluse põhimõtted, koduõppe lahenduse jne) ega ole enam rahul vana süsteemiga, sest infot alternatiivide kohta on nii paju rohkem kui kunagi - nii et infoküllusel ja selle kättesaadavusel on ka positiivseid külgi, kui see teadlikult enda kasuks tööle panna. 

Jube huvitav oleks teada, millised need Sinu mustrid on ja uskumused, mis sind piiravad. Ma saan aru, kui Sa seda avalikult jagada ei taha. Mõtle siis sellele ise ja kirjuta mulle privaatselt, kui tunned, et võiks. Ma olen väga lainel ja arutlen suurima heameelega. Sest niimoodi saame kõik jälle natuke rohkem enda kohta teada - läbi enda ja teiste kogemuste.

Hommikused koerajalutused mere ääres

Hommikused rütmid ja toetav rutiin

Nii. Ja lõpuks jõuan selle nädala teemani, milleks on hommikurutiin! Juhuu! Ma tahtsin juba eelmisel nädalal sellest kirjutada, sest ma sain ühest Tony Robbinsi intervjuust (videos räägib Tony sellest minutitel 3:43-5:50) (ja iseenda hommikutest ka) inspiratsiooni, aga õnneks ma ei teinud seda, sest sel nädalal võtab ka Mel Robbins hommikurutiiniteema ette! Milline õnn! See aitab seda rutiini ju veel ägedamaks ja sisukamaks lihvida! 

Minu väike hommikurutiin on kujunenud siin viimase aasta jooksul - ma olen erinevaid asju katsetanud ja vahepeal pause teinud ja siis jälle mõistnud, et seda on täiega vaja. Ja ma mõtlen, et ma jagan seda praeguseks kujunenud rutiini siinsamas ja kohepraegu teiega ka. Ja ma tahaksin niiväga lugeda Sinu rütmidest ja rutiinidest või soovitustest, sest äkki leiame me kõik just Sinu heast praktikast toetust ja saame selle abil enda rutiini veel paremaks tuunida! Ja siis vaatame veel, kas ja kuidas Mel Robbins sellele sel nädalal juurde anda saab. Näiteks eile rääkis ta sellest, kuidas me peame nutitelefonid voodi kõrvalt pagendusse saatma, et me ei annaks järele kiusatusele hommikuti (ja mõned ka öösel! (jah, ka seda olen teinud))esimese asjana uudiseid lugeda/pilte vaadata jne, andes juba enne voodist tõusmist oma tähelepanu kuhugi mujale, aga mitte iseendale. Ja kui telefon toimib ka äratuskellana, on see lisaboonus, kui see kaugemale asetada, et me peaks selle kinnipanemiseks reaalselt voodist välja minema. Ma juba tean, et ta räägib täna sellest, mida kohutavat teeb meiega äratuskellahelina edasilükkamine (no see, et heliseb ja siis paned kinni ja magad edasi ja siis jälle heliseb ja paned kinni jaa nii edasi), mida mina ka ikka täitsa aktiivselt teen. Nii et täna õhtul kuuleme, kuidas selle mõju teaduslikult tõestatud on.

Täna siis panin telefoni kaugemale, et ma peaksin tema vaigistamiseks voodist tõusma ja tõusingi kohe üles. Ja viimasel ajal ma ei ole seda teinud. Olen küll kella helisema pannud, et varem tõusta, aga siis lükkan seda muudkui edasi ja tukun ja lükkan edasi ja tukun. Täpselt niimoodi teen, kuidas ei ole üldse toetav, tuleb välja. Mul on ka äratuskell, mille ma tänaseks piiksuma panin, et asendada ärataja-telefon kellaga, aga see kell teeb sellist põrguhäält, et ma jään sulnite kitarrihelide juurde, millega mu telefon mind äratama harjunud on. Lihtsalt asetan ta kaugemale. Sest minul on küll nii, et kui ma juba püsti saan, siis võin vabalt päeva alustada. Küll võin natuke vinguda selle kallal, et ma pole vist kaheksa aastat kogu öö hommikuni ilma tõusmata maganud. Sest mul on lapsed. Ja nüüd, mil lapsed enam mind igal ööl ei vaja, siis 11-aastane koer, kes näiteks täna küsis õue kell 1.30, kell 3.00 ja kell 5.20. See on siis märge mulle endale, kui ma kunagi seda loen ja samal ajal virisen, et keegi mind ühe korra öösel üles ajas. ÜHE.

Minu praegune hommikurutiin (ja see on ideaal):
- ärkan 6.00 (või varem)
- oil-pulling ja duśi alla
- pesen hambad ja keele öösel ladestunud jääkidest
- joon soekuuma vett
- loen japjid (kundalini praktika - hingepalve, mis põhimõtteliselt kinnitab, et me kõik oleme üks ja võimsad loojad nii enda elus kui ühisväljas)
- venitan ja sirutan (elunärvivenitus, seljapainutused jms virgutav)
- hommikupraktika (vt allpool)
- Päeva eesmärgid
- kui on nädalavahetus või lapsed on ära, siis koeraga jalutama

Hommikupraktika/meditatsioon ei pea ajaliselt täpselt selline olema, aga mul läheb orienteeruvalt 10 minutit. See põhineb Tony Robbinsi hommikupraktikal (videos räägib Tony sellest minutitel 3:43-5:50) ja mind see väga kõnetas kogu komplektina, sest see haakub superhästi ka kundalini jooga põhimõtete ja elustiiliga (see armastuse saatmine ja tänulikkus eriti) ja see on supermõnus algus päevale. Ja see näeb siis välja selline:
- 3 minutit jõulise hingamise harjutust (mina teen egopurustajat, mis tegeleb tahtejõukeskuse äratamisega ja ego lahustamisega, et hoopis süda saaks meie elu juhtida);
- 3 minutit tänulikkuse tundmiseks: tunneta, mille eest oled elus tänulik - ka väiksed asjad, ehk kõik, mis pähe/südamesse tuleb;
- 3 minutit saadan armastust kõigile, kes seda vajavad (alates mõnest lähedasest (või mõnest inimesest, kellega on keerulised suhted) kuni kogu universumini välja - jällegi tunnetamise küsimus. mina liigungi üksikisikutest edasi suuremaks, kuni jõuan kõiksuseni);
päeva taotlus: olenevalt, mis ees ootab. Või teen taotluse, et võtan täna rõõmuga vastu kõik väljakutsed. Või et täna märkan hetkede ilu või et täna olen täielikult ja lõpuni mina ise. Mis iganes inspireerib. Võib vabalt ka pikema taotluse teha, kui see on seotud mõne eesootava sündmusega. 

Ma märgin, et see on ideaal ja on hommikuid, mil ma ei jõua kõiki samme läbi teha -  vahel jätan hommikuse duśi vahele ja vahel venitan end japjid lugedes, vahel keedan putru ja kuulan japjid salvestusena ja vahel teen hommikupraktika lühendatud versiooni. Samamoodi on minu jaoks ideaal tõusta kell 6.00 või varem. Septembris ja oktoobris sain sellega joonele ja see polnud absoluutselt probleem. Nüüd aastalõpu ja pühadega on see muidugi käest ära läinud ja uuesti alustada on päris suur pingutus. Aga ma mäletan, kui hästi see hommikul vara, enne teisi tõusmine ja endale aja võtmine mind toetas. See päriselt ka muutis mind kogu päevaks tasakaalukamaks, rõõmsamaks ja rahulolevamaks ja ma olin rohkem kohal ja endaga kontaktis ja ei läinud nii ruttu närvi (sest need hommikused hetked on tõesti ja päriselt (ja enamasti) ju ainult minu enda omad ja minu endaga, ehk absoluutne kvaliteetaeg ju!). Nii et kuna mul on sedavõrd positiivne kogemus olemas, siis ma tean juba kui hea see on ja minul seisab see lihtsalt uuestialustamise taga. Ma mõtlen, et kui Sa pole sellele veel mõelnud või oma kindlat ja toetavat hommikurutiini loonud, siis alustada võib ka ainult ühe hommikuse rituaaliga või sellise omaenda asjaga, mis Sind rõõmsaks teeb - näiteks väiksed venitused ja head soovid/taotlused päevale. Aga oluline on seda teha iga päev, et Sa tunneksid selle mõju maksimaalselt. Ja muidugi ei ole siin mingit reeglit - kui Sa ei jõua iga päev, siis tee nii tihti kui jõuad (või tee iga päev mingitki osa rutiinist. Kasvõi minutikene.). Aa, ja üheks võtmeteguriks varajaste hommikuste tõusmiste õnnestumiseks on normaalsel ajal magamaminemine ehk kell 22.00 või hiljemalt kell 23.00. Mhm. Jälle üks harjumus, mille juurutamine nõuab pisut pingutamist.

Varajane tõusmine on ka kundalini joogide elustiili osa - enne päikesetõusu ja selle ajal on alateadvus eriti aktiivne ja siis on superhea aeg teda ümberprogrammeerida meditatsioonide ja harjutustega, mis aitavad alateadvust igast jamast puhastada. Kundalini jooga hommikupraktikaid ehk sadhanasid on veel eriti hea teha grupina (me vahel teeme saalis ka), sest grupis praktiseerides on energia on vägevam kui üksinda tehes. See on üks väga mõnus ja tõesti ülendav kogemus. Seal loetakse ka japjid, tehakse harjutusteseeria ja siis lauldakse koos mantraid ka. Kui nägid seda dokfilmi mantratest ja nende väest, mis siin Artises linastus sügisel, ja see kõnetas, siis sadhanad võiksid ka olla Sinu teema. Neid tehakse siin-seal ka aeg-ajalt. Näiteks Õnnelaboratooriumis reedeti ja Dharamsaalis vahel. Facebookis on grupp "Sadhanad Eestis", kust leiad lisainfot. 

Peale minu esimest üleni iseenda juhendatud sadhanat saalis 

Lisa kommentaar

Email again: