Kommenteeri

Märtsine müstikapostitus - igasugune segadus ja möll ja vastuolud


See märts on ikka segasem kui ma oodanud oleks! Selles mõttes, et ühel hetkel on eufooria ja järgmisel segadus, et mis üldse on päris, kes mina üldse olen ja miks ja miks mingid asjad on nagu nad on ja üldse tahaks lihtsalt mossitada. Ja siis, peale mõnd meditatsiooni või praktikat on jälle kõik ilus ja mõne aja pärast hakkab vaikselt ära vajuma. Ja no see kõik käib lainetena ühe ja sama päeva jooksul! Mis värk on!
Ja siis niimoodi ma kulgen siin ühest rõõmust teise ja vahepeal mossitan. Sest midagi muud ei oska ega taha ega suuda teha. Sleline tunne, et kõik on segamini ja selgus on mind maha jätnud. Ja siis järgmisel hetkel jälle tuleb mingi tohutu selgus peale - peas joonistuvad plaanid, skeemid ja visioonid. Ja need ma siis panengi kiirelt kirja kui mingi info, mis tuleb ruttu seivida nendeks segasemateks hetkedeks. Ma et tea, öelge, et teil on ka nii? Natukenegi?

Õnneks annan ma esmaspäeva- ja neljapäevaõhtuti joogatunde ja seal meie ringis on väga mõnus just selliseid asju arutada. Nagu turvaline ring ja keegi ei vaata imelikult (vist eriti). Siin ma ausalt öeldes vahepeal mõtlen, et äkki ma räägin liiga imelikku juttu kohati. Ja siis jälle kinnitan endale, et see on minu blogi! Ma kirjutan seda ju eelkõige iseendale ja selle nimi on "päriselus" ja oleks nagu natuke imelik, kui ma siis ikkagi mingid olulised nüansid igaks juhuks välja jätaksin. Lisaks peaksid mind ümbritsevad inimesed juba ammu teadma, et ma olen just selline. Või vähemalt see ei tohiks neid üllatada. Milline selline? No selline, kes otsib märke ja usub, et asjadel on ka hing ja et kõik on üldse elus ja kõik müstiline on päris ja kõik päris on müstiline ja et kõik on energia ja vibratsioon ja et puid on mõnus kallistada ja elu on mõnus armastada pealaest jalataldadeni ja et kõik looduslik on igatahes parem kui mittelooduslik ja et meil on eelmised elud ja tulevased elud ja hinged rändavad ja igast paralleelvärki on paralleelselt olemas ja üldse kõikkõikõik on võimalik. Ja et kõik mõjutab kõike. Ja noh, sellepärast mulle ka jooga ja joogafilosoofia sobib, sest see võtab selle kõik suhteliselt kõikehõlmavalt kokku ja annab mingi vormi või mingi süsteemi sellele kõigele. Järelikult ma ei ole imelik, sest keegi mõtleb veel samamoodi.

Igatahes kuulsin ja lugesin ma mitmest kohast, et praegu on mingi üleminekuaeg, sest mingi aeg saab läbi ja mingi uus aeg algab. Ja praegu on veel natuke vana ja natuke juba uut ja sellepärast ongi kõik segamini. Ja minu ajule see praegu täiesti sobib, vähemalt mõnda aega. Kuniks ta jälle mingit uut selgitust vajab - seda ilmselt siis, kui see segadus kestab pikemalt ja tekib kärsitus ja nii ta läheb.

Muuseas, ma olin täna suvalises poes, kus ma kunagi ei käi ja seisin kassas ja nägin Nõid Nastja Kalade-tähtkujule kirjutatud ajakirja. Ja et see tähtkujude teema on ka viimasel ajal mitmes vestluses jutuks tulnud, andsin talle võimaluse. Ja naera või nuta, aga see jutt kalade kohta on ikka üsna spot on. Ainult sellega ei suutnud ma resoneeruda, et kalad mässavad abielu vastu, justkui võtaks see ära selle spontaansuse ja hetkeselamise võlud. Mina tunnen, et see paarisuhe on just see stabiilne ja mõnus sadam, mis sellist lendlevat ja kirglikku ja emotsionaalseet ja uusi mõtteid ja plaane täis kala toetab. Ühendab maaga vahepeal. Aga kõik muu suures osas nii kõnetas, et mul hakkas kohe sada korda parem! Sest ma sain aru jälle, et see on okei! Ma võingi selline olla ja keegi on selle lausa kirja pannud! Järelikult ma pole täiesti out of this world imelik (ehkki imelik ongi ka natuke tore olla).

Ühesõnaga ma olengi sellisel imelikul lainel, otsin muudkui selgitusi, analüüsin, mõtlen ja püüan mitte mõelda, et rohkem tunnetada, aga see on kohati nii segadusseajav, et ma otsustan lõpuks lihtsalt nurgas mossitada. Või sõimelda ja pahandada, et ma pean nii palju asju kodus tegema ja ei jõua oma asju/tööasju üldse teha ja siis tunda end sealjuures erilise assholeina, et ma sellist juttu lastele räägin. Ja ma näen reaalselt, kuidas see olukord on üldse nii sürreaalne ja miks ma sellel üldse tekkida lasen ja mingisse vanasse ämbrisse astun kogu aeg. Ühesõnaga, sellised selgusehetked on vahepeal, mil ma täitsa mõistan, et vabalt võib olla mingite vanade mustrite suremise aeg. Mida ma nagu päriselt üleni igasugustes argistes olukordades tunnen.

Igatahes on mul siin lähiajal igasuguseid lahedaid kohtumisi ja üritusi tulemas, kus saab ka suhelda ja inffi paika loksutada ja kulgeda ja vaadata, kuhu see kõik mind viib. Ja noh, kuna märgid on ka viimasel ajal selged, siis vahepeal viskab neid sisse ja üldse on mul siin endaga huvitav. Kui ma seda suurema pildina vaatlen. Selle eest, et mul on inimesed, kellega seda kõike arutada, olen ma jätkuvalt niinii tänulik. 

Üks eriti mõnus kundalini jooga ja shakti tantsu töötuba möödunud R ja L ühe väga targa ja naiseliku ja pühendunud Abiolaga- Täiega sain uusi mõtteid!

Lisa kommentaar

Email again: