Kommenteeri

Kirjutamise-november ehk kuidas (ja miks ja mida) ma pean novembris iga päev kirjutama

Haa, peaaegu oleks magama läinud, kui mul tuli meelde, et jaa, täna ju ongi november, mil ma lubasin endale, et kirjutan iga päev. Lubasin seda isegi täna hommikul salvestatud Draamatute kümnendas osas (kuigi ma jõuaks selle osa veel välja lõigata, hahaa), mis homme hommikul ilmub. Aga siin ma olen. Novembri avapostiituse juures, et vapralt 30 päeva siin uuesti ja uuesti kohal olla. Sest ma tahan rohkem kirjutada ja minu vabandav meel on piisavalt kaval, et igasugusest järjepidevusest ja enesedistsipliinist kõrvale hiilida.

Kuna lapsed on mitu päeva hennamaalinguid küsinud, tegime täna ära ja nagu ikka harjutasin enne kolme tütre peal kätt ja enda maalinguks oli käsi juba soojem. Kannatlikkus pays off! Aa, ja see on sulg. Ja see on alles kuivamisel (varsti koorin värvi maha ja siis on juba nagu päris!). Ja kasutasin IluVägi Merle endatehtud hennapastat - aitäh, Merle! 
Nii et miks? Sest:
a) ma tahan rohkem kirjutada, kirjutamises kasvada, kirjutamist loomulikuna võtta ja kirjutada aina rohkem ja aina voolavamalt ja aina iseendamalt ja kõikvõimalikest asjadest. Sest kirjutamine on kuidagi minu thing. Ma saan iseendas paremini selgusele, kui ma saan selle välja kirjutada. Ja päevikusse ma kirjutan peaaegu iga päev, aga seal ma annan endale igasuguseid asju andeks, mida ma siin niimoodi avalikult endale jälle lubada ei saa. Seega mõnus ennastkasvatav moment on juures!
b) ma tahan mingit mõnusat väljakutset, mille jooksul kasvatada oma järjepidevust ja enesedistsipliini, mis on üks minu nõrku kohti. Sest ma olen selline voolav kala-naine ja lähen igasuguste asjadega kaasa nagu laps mänguasjapoes ja satun kiiresti kõigest vaimustusse ja unustan ära, et tegelikult on hea samal ajal natuke jalgu maas hoida. Kasvõi mõnd varvast. Sest muidu ma kipun ära voolama igale poole ja laiali valguma. Seega järjepidevus, rutiin ja rütmid on need, mida ma tahan endale toeks ja mida ma muidugi ilmselt ei saavutaks, kui ma seda teadlikult ja oma ratsionaalsusekübemeid kasutades plaani ei võtaks. Saab olema taas põnev jälgida, kuidas ma selle väljakutse enda meelele söödavaks muudan - vahepeal olen raudselt sellel õhina-laineharjal, mis täiega kannab, siis jälle kuskil mingis pahuras augus, kus ma vean end jumal-teab-kust-üles-leitud tahtejõuga arvuti taha kirjutama. Seega ma tahan näha, milliste nippidega ma end terve novembri vältel väljakutsest läbitulemiseks inspireerin-motiveerin.  
c) ma tahan, et mul oleks logiraamat ühest novembrikuust täies olemises - ülevaade mõtetest ja taipamistest ja erinevatest olekutest ühe korraliku põhjamaise "kriya" (ehk harjutusteseeria) tormide-vihmade-pimeduse-külma-introvertsuse(kui peab tegelt mingitel hetkedel olema ikkagi ka ekstravertsete omadustega ja inimeste seas viibima) vaibis. Interessant!
d)  sean endale ülesandeks tuua iga päev välja ka mõni taipamine ja siis midagi, mille eest olen tänulik. Tänulikkusega tegelen ka igapäevaselt palju, aga huvitav on kindlasti hiljem jälgida, mis oli õhus 2019. aasta novembris. Ja tänutunde tundmine igatahes kasvatab südant ja rõõmu ja armastust (ja kui see juba kuskil kasvab, kasvab see igal pool, sest me tegelt oleme ju kõik üks ja sama süsteem. Seega natuke siis kogu maailmas. Ja kujutage ette, kuidas see kasvaks veel, kui teie ka sellist tänulikkusepraktikat teeksite ja iga päev millegi eest teadlikult tänulikkusetunnet tunneksite!). Aa, ja ma praegu mõtlesin, et tore oleks lisada tänase päeva helitaust ka, mis kuidagi tänast päeva toetas. Jälle ilus tulevikus heldimusega meenutada. Pluss pilt igast päevast kuluks ka ära! 

Ja ma kutsun samas ka Sind üles panema avalikult või salaja novembris iga päev kirja midagi, mille eest oled tänulik, ühe taipamise, mille päev tõi ja kui soovid, siis ka päeva laul. Vaata, kas ja mis Sinus kuu ajaga muutub - selliseid asju tehakse igal pool üle maailma, et inspireerida iseennast märkama enda ümber ja enda sees ilusaid ja häid ja tänuväärseid asju. Teeme koos! Ma loon selleks meile ka väikese fb-grupi - koos on alati ägedam, sest saame üksteiselt inspikat, tuge ja taipamiste võimendusi!
Kui soovid grupiga liituda, kirjuta mulle!

Seega tänased vastused on siin:

1. Tänane taipamine
Ma ei mäleta, kas see oli täna või eile (sest kogu aeg viskab taipamisi peale), aga kuna see jäi kuidagi pikemalt minuga ega lahkunud nagu mõned rahutumad taipamised vahetevahel, panen selle kirja. Eriti kuna see on nii kasulik ka!
Ja mul on väga kahju, aga see tuli inglisekeelsena (sest inglise keele süvaõppega klass, ingliskeelne sisu igal pool ja riim ju) ja sellisena mina tema siia panema pean: 
Joy and fun is what I´ve always done.
Ehk. Kui ma siin olen otsinud, et kuidas seda kõike, mis mind huvitab ja millega ma tegeleda ja mida kogeda tahan mingi ühise nimetajaga selgitada (ja olles vahepeal ka käinud mõtetega seal, et kas üldse peaks), sain ma nüüd aru, et selle kõige taustaks on alati olnud elurõõm või huumor või mingi kiiksuga või naljakas aspekt. Selline igati armastusttäis (ja nendega, kes mind paremini tunnevad (ja teavad faktiliselt, et ma pole hirmus ja südametu inimene) kindlasti ka kergelt must toon ja väike teravus. Ja nendega, kes mind eriti hästi tunnevad vahel ka totaalselt süsimust toon ja ainult-eriti-vapratele teravus) huumor käib ikkagi enamasti minu tegemiste ja eluga kaasas. Ja ma kasutan seda vastavalt olukorrale erinevas võtmes. Huumoriteadlikkus tuleb kasuks. Taktitunne on selle teine nimi ka (ja ausalt, ka mina ei ole täiuslik, hahaa). See seletab ka, miks ma ei suuda vastu panna lastega mängimisele-tegelemisele-koosolemisele (v.a. siis, kui ma olen väga väsinud. Sest ma olen ikkagi inimene ka). Või igasugustele mängudele, võistlustele, koostegemistele ja uute asjade proovimisele ja õppimisele. Sest sellistes olukordades saab peaaegu alati nalja ka! Ja see äratab ja kasvatab ja laeb elurõõmu. 
Ühesõnaga ma jõudsin selleni, et see elurõõm ja huumor on tõesti üks aspekt, mis on minuga olnud sündimisest peale ja mis on mind alati tõmmanud ja käima lükanud samal ajal. 

2. Tänulikkuseminutid
Täna olen tänulik selle eest, et mul on Mari, kellega me oleme siin juba kümme nädalat Draamatute-podcasti-teekonnal olnud ja selle aja jooksul lihtsalt üle mõistuse kasvanud nii eraldi kui koos. Igatpidi. See kulgemine, üksteise julgustamine, toetamine ja korralik taustahuumor igal sammul, mil seda vaja on. Valus ja ilus ja segaduses ja jõus. See on lihtsalt niiinii lahe kogemus ja retk ja isegi kui see peaks kohe praegu lõppema, on see juba nii äge ja tänuväärne ja arendav olnud, et mul polegi rohkem vaja midagi öelda. Sest ega enamasti sõnadega seda päristänulikkusetunnet kõikehõlmavalt väljendada ei saagi.

3. Tänane soundtrack
"Mae Divina" - Prajna Vieira, Ben Leinbach
"God is a Woman" (615 sessions) - Jamie McDell
ja kogu Acoustic Covers pleilist (Spotify enda pleilist).

Ja kõik novembrilaulud panen ka Spotifys minu nime alt leitavasse Päriselus pleilisti, kuhu olen ka siiani sel aastal õhusolevaid palu kogunud. 

Head ööd! Homseni siis ilmselt!

P.S. Hea meelega loeksin, kas teil on ka mõni väljakutse, mis parajasti käsil või novembris plaanis - äkki mõni tervise, toitumise, teadlikkuse või muu sellisega seotud väljakutse? 

Väike kaadritagune võte kaadrisolevast võttest. Eilne fotośuut Draamatutega ja fotograaf  Helen Tulbiga. Eriti mõnusa vaibiga ja toredate naistega hommik!

Lisa kommentaar

Email again: