Kommenteeri

Kas Draamatud on emotsioonitud?

Tere hommikust! Päris huvitavaid mõtteid ja tundeid on minus see meie eilne podcasti avalik kapist välja tulemine keerlema pannud (ongi parajasti vaba pühapäev, et seda kõike tunda ja lahendada)!
Foto: Krista Kõiv (2018)

Näiteks nägin ma täna öösel unes, et ma õppisin ajalookontrolltööks ja tundus, et kõik on päris hästi selge ja sain selle eest D! Ja minu sõbrad said hindeks "A" ja "A+". Ei pea üldsegi mitte psühholoog olema, et tajuda, kuidas see ebapiisavusetunne pead tõsta tahab! Alatult niimoodi siis, kui inimene pahaaimamatult puhkab!

Kui niimoodi draamatult(!) oma emotsioonide ja üleskerkivate teemade jälgijaks jääda, on see kõik väga põnev ja aitab igast seesmist värki lahendada: nagu detektiiviromaanis - saab juurelda, milline niidiots kuhu viib ja mis tegelikult juhtus. Emotsiooniga kaasaminnes, muidugi, on sel kõigel potentsiaali ka ulmemäruliks kujuneda.

Aga üks teine mõte tõusetus hommikul veel (ja ma panin need kõik ka oma taipamiste päevik-märkmikusse kirja, millest me podcasti esimese osa lõpus rääkisime) - draamatud ei võrdu emotsioonitud! Nimi "Draamatud" viitab pigem sellele, et me soovime vältida lahmimist, emotsioonipealt (eelkõige negatiivsete) hinnangute andmist, oma sisemise viha kellegi teise peale väljavalamist, et end kiiresti paremini tunda ("ise ta on nõme, süüdi ja üldse halb inimene"). Ja me püüdleme nii oma elus kui ka siin selle poole, et mõista kõiki ja kõike, aktsepteerida, et meil ongi kõigil erinevad lähtekohad ja seega erinevad arvamused, vaated ja kogemused ning loodetavasti aitab see pigem meie maailmapilti avardada. Meie sihiks on mõista, miks mingid teemad, arvamused ja olukorrad meid puudutavad, meis seesmist tormi tõstavad ja mingeid protsesse käima lükkavad - saada aru, millised on need meie endi kasvamiskohad, selle asemel, et teisi vastutavaks pidada.

Aga samas ei soovi me kindlapeale täiesti kiretult ja emotsioonitult (nagu mingid masinad!) iseenda õppimiskohti, kogemisi ja avastusi analüüsida ja jagada! Me oleme inimesed! Ja naised!

Seega me harjutame, et suudaksime võtta kirest ja emotsioonidest selle tõstva, ülendava ja toetava osa ja suunata mittetõstva ja haigettegeva osa analüüsi-, mõistmise- ja läbitundmiseosakonda. Ükski emotsioon ega üldse mittemiski ei ole hea ega halb - kõik lihtsalt peegeldavad, kus me parajasti oleme ja annavad võimaluse oma päriselt iseendaks olemist segavaid faktoreid neutraliseerida.


Lisa kommentaar

Email again: