Kommenteeri

#25 ja #26 argielutänulikkus

Ma näen siin, et ma olen hakanud kuidagi siin kahe päeva kaupa kirjutama. Ju siis see sobib elustiiliga paremini! Ma üldse ei riidle endaga, muide, sest ma ju ise tean, miks ma pole iga päev kirjutada jõudnud. Sest igast asju on olnud ja tulnud. Ja ma võin öelda, et ma olen täiega tänulik, et mul selline mõnus argielu on. 


Eile oli meil kodupäev, sest koolis lõppes esimene projekt ja õpetajatel oli järgmise projekti planeerimise päev. Meie saime tänu sellele piparkooke küpsetada. Esmaspäeval! Kuna Viiese peod on nüüdseks peetud, otsustasime, et võime ühe jalaga jõuludesse astuda. Ostsin Biomenu, Marta Pagari ja Pagar Võtaksi taignad ja täna siis katsetasime, kes kõige parem on. Tuli tunnistada, et Marta Pagar võitis, sest taigen oli mõnusalt kokkumätsiv ja lisaks oli see veel vegan ja gluteenivaba ka. Biomenu oli tihedalt kannul. Pagar Võtaks gluteenivaba taigen oli natuke pudisev seekord. Ja muidu poleks midagi, sest ilma nisujahuta ongi paras challenge küpsetisi samasuguseks saada nagu nisujahuga, aga teised taignad ei pudisenud, seega, teised said meilt paremad hinded.



Tänulik olen selle eest, et saime niimoodi piparkoogiselt ja koduselt oma esmaspäeva veeta. Vanad ajad tulid meelde, mil kõik olid nii pisikesed ja muudkui olimegi niimoodi kodus ja tegime süüa ja kulgesime oma rütmis. Uskumatu tundub. Et näiteks ühel hetkel oligi mul kodus neljane, kahene ja beebi. Ja me suutsime täiesti normaalselt kõik hakkama saada ja seda kõike nautida. Ja mis mulle eriti suurt rõõmu teeb on fakt, et ma ilmselgelt ei mäleta seda ängi ja keerulisemaid päevi, et ma siin niimoodi neid aegu helgena meenutan! Seega ma olen tänulik, et aju kõik ilusa alles jättis ja mitte-nii-ilusa kuhugi ära pani, et ma seda üles ei leiaks!

Eile sain saali olengutuppa uue suurema meisterdamis-söögi-ühiste-olemiste-laua! Üks tore mees tõi selle maalt linna ja mina sain selle soodsamalt kui uue. Samas laud on aus ja ilus ja ma olen nii rahul! Varsti me seal taga alles teeme asju! Nüüd oleks tarvis taburette ilusamaks värvida ja kööginurk hankida, kui selgub, kas torud on kõik korras ja kardinad panna ja vitriinkapid osta ja vaibad ka. Ja lastenurk ehitada. Noh, peaaegu valmis ju, eks. Aga juba praegu on seal kuidagi nii hea ja mõnus olla ja ma ei kahetse üldse, et ma selle lisaks saalile juurde võtsin. Süda ei lubanud loobuda. Nii tahaks varsti enne/pärast pilte jagada! Võin vihjata, et meie Draamatute esimese sessiooni pildid on selles toas tehtud. Ja siis me veel ei teadnud, kas me võtame selle toa ka või mitte! Tegelt vist natuke õnnistasime selle niimoodi sisse. Ma olen igatahes tänulik, et see ruum meieni jõudis. Nii see uus saal kui see väike olenguruum. Täielik kingitus.

Pildistamine saali kõrvaltoas, kui me veel ei teadnud, et see saab saali olengutoaks.
Foto: Helen Tulp

Ja täna tegime väikse meisterdamishommiku Lastekohvik Villes, mis on uus nunnu ja eriti mõnusate banaani-toffee-kreemjuustu muffinitega kohvik, kuhu saab lapsega mängima ja puhkama ja kohvitama minna. Tõeline idüll hallis novembris! 


Ja siis koosolekutasime koolis eile ja täna ja sain jälle kinnitust kui tänulik ma olen, et me lastele sellise toreda kooli leidsime, kus on toredad inimesed, ägedad ideed ja lahedad kaasatud ja kaasamist armastavad vanemad. Täiega haakub.

Taipamisi on siin viimastel päevadel tulnud rohkem suhete alal. Ma taipan, et kõige aluseks on kommunikatsioon. Ja ma tean seda. Ja taipan aina uuesti. Ma loodan, et ka edaspidi kogu aeg.

Helitaust:
Florence & the Machine "Hiding" ja minu heade laulude plaat, mille sügisel kokku panin, mille saatel autos üürata. 

Lisa kommentaar

Email again: