Kommenteeri

#23 ja #24 Sünnipäevadehooaja lõpusirge ja hea uni

Elu on siinmail ikka tegus ja kiire ja sünnipäevadelaineline olnud. Eile ja täna tähistasime Viiese sünnipäeva - eile saalis lasteaiasõpradega ja täna kodus sugulastega. Eile jõudsime veel käia restoranis 180 kraadi, mille kinkekaardi meie kallid sõbrad meile sünnipäevaks kinkisid. Tundus hea valik olevat ühendada restoskäik oma 15-aastase suhte tähistamisega. 

Ikka eilse peo meeleoludes saalikese kõrvaltoas. Ühtlasi kõrvaltoa ametlik pärisüritus!
Kuna kellelgi pole olnud aega väga kodus koristada, oli vaja täna teha ära kogu nädala töö. Rääkimata toitudest, sest ma otsustasin, et võiks jälle nüüd vahelduseks ise toidu lauale valmistada. Viimastel kordadel on kuidagi sujuvalt hiinaka peale läinud, sest laps ju tahab ja meie kohus on teda rõõmustada. Ja ei saa salata, et see ka meid natuke rõõmustab, kui toit on soe ja kohe valmis kui me ainult tahame.

Valmistasime täna meie klassikalist ahjukala-kartul-kartulisalat menüüd, kõrvale leidsin ägedaid salateid ja suupisteid meie Delice´ist (nagu kalmaarisalat, tapenade ja muud määrded, wakame salat, peedisalat, grillitud artiśokk ja oliivid (mis ununesid kappi, aga pidi ka laual olema) ja magustoiduks valis Viiene jäätiselaua, seega hankisin vahvleid ja erinevaid jäätiseid ja jällegi rõõmustasin, et see magusalaud nii toredasti välja kukkus ja kõik täiega vahvlijäätiseid hävitasid. Ja samas oli see natuke teistmoodi, sest tavaliselt on ikka ju tort. 

Väsinud piduline

Eilne restokülastus oli absoluutsekt vaimustav - kuidagi eriti soe ja meeldiv teenindus, mõnus atmosfäär ja väga head nüansirikkad toidud ja meil oli ka mõlemal hea tuju, seega kogu see komplekt muutis mind ikka kohe väga tänulikuks ja rõõmuõhkavaks.

Just mõtlesin, et nii huvitav, et see toiduteema on nüüd alates Draamatute 13. osa salvestamisest oma õe ja toiduvõluriga mind pidevalt saatnud - et see restokogemus tuli ja siis nüüd samal ajal, kui osa avaldasin (mis jäi ka kohutavalt hiljaks, sest ma olin nii sünnipäevatoimetustest haaratud), vaatasime juhtumisi telekast tulevat filmi Chef.

Ma olen ülitänulik iseendale ja sellele vaimsele tööle, mida ma olen siin viimastel aastatel enesega teadlikult teinud, et nad on toonud mu siia ja praegu ja kuidas see kõik on tohutult toetavaks aluseks, et suuta juba kannatlikumalt konfliktidele ja vastasseisudele ja muudele väljakutsetele läheneda. Ülihuvitav. Jälgin, kuhu see viib.

Lisaks olen tänulik oma kehale, et ta ikkagi suutis selle nohu maharaputada ja et ma lubasin endale vahelduseks üheksatunnise ööune, mis röövis küll võimaluse avaldada podcasti uus osa täna hommikul, aga samas laadis ja ilmselt aitas ka nohu puhul. 

Laste tülidesse mittesekkumine toimib hetkel mõlemalt poolt vaadatuna päris hästi - ütlesin lastele ka, et ma ei taha nende tõlisid ise lahendada, sest ma tahan et nad õpiksid seda ise tegema. Ja nad käisid mitu korda mulle natuke kellegi teise peale kaebamas ja siis läksid ja pärselt ka lahendasid oma asjad ära. Tihti oli nii, et ühel minutil karjuti ja järgmisel oldi jälle sõbrad. Mis näitabki, et nad suudavad konflikte või erimeelsusi kuidagi palju lihtsama ja loomulikuna võtta kui mina. No ilmselgelt mitte alati. Aga tihti. Ja mul on nii hea meel näha ja elada selles  usalduses, et nad saavad ise suheldud ja läbiräägitud. Seega olen tänulik, et alustasin, olen tänulik kõigile, kes minuga seda viimastel päevadel pärselus arutanud on - see on nii toetav! 

Taipamine: et päriselt ka lapsed suudavad oma erimeelsuseid palju efektiivsemalt lahendada, kui mina ei lähe vahele.

Helitaust:
Seitsmese lemmiklaul Katy Perry "Roar" on ilmselt olnud tänase päeva kõige menukam laul meie pere väikeste inimeste seas. Kahjuks kuulati seda kõik need viiskümmend korda minu Spotifyst, mistõttu ootan põnevusega, mida Discover Weekly pleilist (mis paneb igal nädaal eelmiste alusel kokku uute soovituste listi) mulle homme soovitab. Sest Katy Perry oli täitsa tore, aga näiteks laul Tripaloski ei suutnud minus poolehoidu äratada. 

Lisa kommentaar

Email again: