Kommenteeri

#20 Novembrineljapäev ja 15 aastat

Eile veetsime Viiesega päeva koos - peale joogat toimetasime siin koos ja eraldi ja siis ta tuli ja keris end minu kõrvale lõunaunne. Vabalt võib mul selline töökaaslane olla. Talle endale ka muidugi meeldiks. Sest lasteaed meeldib ka, aga peale eilset oli tal jälle kolm korda raskem leppida lasteaeda minemisega. 

Puhas õrnus ja hellus ja armastus. Foto: Helen Tulp
Täna saab meil Martiniga 15 aastat koosolemist täis. See kuupäev tuli sellest, et ma lihtsalt küsisin 15 aastat tagasi, et nii, mis värk on, kas oleme ametlikult koos või ei ole. Sest ma läksin kolmeks nädalaks Peterburi ja tahtsin teada, noh. Tegelikult, võiks isegi öelda, et see 15 aastat sai juba enne täis. Äkki oktoobris juba. Aga ametliku kinnituse sain 21. novembril 2014. 

Väga huvitav on olnud. Ma arvan, et niimoodi päris korralikult tulid meie pärisküljed välja ikkagi siis, kui saime lapsevanemateks. Sest enne lapsi olin ma kannatlik ja tśill ja leplik, lapsed aga tõid minus välja ka muid huvitavaid nüansse. Martinis ka. Seega, aitäh, Martin, et me siin ikka vastu oleme pidanud ja nii! Ja ma ikka tunnen, et see kõik läheb järjest paremaks. Seega ma olen täna selle kõige eest tänulik, mis on olnud ja mis kõik veel tuleb!

Taipasin täna taaskord (sajandat korda), et kõik mind ümbritsevad inimesed ikka täiega peegeldavad mulle minu tegelemistvajavaid külgi ja õpetavad mind ja muudavad minu teekonna iseendasse põnevaks ja sügavaks. Seega jälle üks tänulikkusega põimunud taipamine. Aitäh teile, kes te olete füüsiliselt lähedal ja teile, kes te olete kaugel, aga hingele ikkagi kogu aeg lähedal. See on muide huvitav tasand, mida viimasel ajal järjest rohkem tajuma olen hakanud. See soe tunne, et mõned inimesed on olemas, isegi kui me reaalses elus ei kohtu ega räägi väga tihti. Aga mingil teisel tasandil on sügav ja hea tunne.

Helitaust:
Täna puudub. 

Lisa kommentaar

Email again: