Kommenteeri

#2 Hingedest ja hingeperekonnast ja mõnusast hoitusest

Täna on hingedepäev, aga samas ka laste vanavanaema sünnipäev, seega pidasime sellist rahumeelset pidu, aga samas arutlesime hingede teemadel. Sellise kergelt müstilise ja sooja alatooniga päev.

Kirjutamisvaibis 

Täna rääkisime lastega ka, kes need hinged on ja miks on hingedeaeg oluline ja põhiliselt koorus välja see, et hinged on need, kes enam/veel inimkehades ei ole. Sekka tuli juttu ka surmast ja suremisest ja esivanemate tänamisest. Ei midagi traumaatilist, väga mõnus ja avatud arutelu, mis oli selline austust ja lugupidamist täis - olime kokkuvõttes tänulikud meie esivanematele ja nende hingedele, et nad meid toetavad.

Minu enese teooria lõi mulle eelmisel aastal hingedeajal eriti kummaliselt autoroolis niimoodi pähe, et järsku oli kõik paigas. Kõik pusletükid. Oli kuidagi täiesti kahtlustevaba tunne, et me kõik oleme oma hingeperekondadest pärit ja satume igas füüsilises elus kehastununa just oma perekonna hingedega kokku, kes on ka kehastunud, aga lihtsalt igakord erinevates rollides. See seletab ka, miks mõne inimesega, keda esimest korda kohtad, on kohe selline soe ja mõnus vaib nagu oleks juba üksteist sada aastat tundnud.  Ja samas on selline tunne, et kõik need hingeperekonnaliikmed, kes parajasti kehastunud ei ole, hõljuvad energeetiliselt ikka meiega kaasa ja toetavad, et me kõik kenasti voolaks ja hoitud oleks. See viimane osa loob nii südant- ja hingesoojendava tunde ja on mind sellest ajast peale end eriliselt hoituna tundma pannud. See mõte, et mingi kamp minu hingi elab mulle täiega iga päev kaasa ja juba sellepärast ei ole ma tegelt kunagi päris üksi. Lihtsalt mina olen praegu siin see õnnelik, kes saab selles põnevas füüsilises maailmas ringi toimetada ja vajan aeg-ajalt tuge, sest siin on parajalt keeruline ju ka. Igast segaseid suhteid ja olukordi viskab siit-sealt sisse ja alati ei ole laineharjal seilamise tunne.  Ja seda tuge minu hingeperekonna hinged alati pakuvadki. Aitavad minuni igasuguseid võimalusi ja inimesi tuua, näitavad toetavaid märke ja avavad uusi uksi ja. Ja kui ma olen piisavalt kohal ja tegutsen/olen armastuses, seda rohkem ma nende toetust tunnetan. Ehk et nad on nagu selline oluline lisatoetus minu enda sisetundele - nagu selline minu väike kogukond.

Igatahes peale seda, kui see kõik selgeks sai, olen ma palju teadlikumalt ja sagedamini neid tänama ja nende peale mõtlema hakanud. Ja hingedeajal seda enam. Eriti kuna see kõik mind hingedeajal ka hittis. Märgiline aeg. Ja ma olen julgemini hakanud nende poole pöörduma, kui on mingid lahtised küsimused, segadus ja suunatajuprobleemid. Lihtsalt, et anda mõista, et olen avatud kõikvõimalikele märkidele ja soovitustele. Täiega toetab. 

Tänased vastused on siis siin:

1. Taipamine: ma taipasin täna selgelt, kuidas ma olen suutnud praegu kuidagi kõik oma suunad ja huvid kenasti liikuma panna - põhimõtteliselt kõik vaikselt liigub õiges suunas ja mul on täitsa kohe rahu hinges. Ja ühtlasi mõistsin, et mul tuleb juba päris hästi välja see vaatenurga muutmine, ehk et ma saan aru, kui ma hakkan endas mingit draamat või ohvrimomenti kerima ja suudan selle ümber keerata. Olen ka piisavalt arukas, et mitte eeldada, et see hakkabki nüüd kogu aeg nii olema (et siis mitte ühel hetkel endas jälle pettumust tunda), aga edasiminekut tunnen küll! 

2. Tänulik olen täna ebaoriginaalselt esivanemate hingedele ja oma hingeperekonnale, kes mind ümbritseb, toetab ja hoiab, olen kindel. Müstikalembene kala-naine minus hõiskab mitmetasandiliselt, sest see rahu, mis saabub hinge, kui ma olen suutnud kõik endale ära seletada nii, et võin rahus uskuda, et see maailm siin ei piirdu ainult füüsilise maailmaga, mida me näeme ja käega katsuda saame, on piiritu. Uskugu teised mida tahavad. Ja päriselt. Uskugugi! Midagigi!
Ja lisaks olen ma niinii tänulik teile, kes te olete Novembrikirjutajatega liitunud! Nii äge! Teeme koos! (Kui tahad ka igapäevaselt tänulikkust kirja panna, võid seda teha iseendaga, aga inspika-jagamise-toetusgrupp on ka täiesti olemas, et seda koos teha. Kirjuta mulle või otsi gruppi Novembrikirjutajad facebookist)

3. Tänane soundtrack:
Pigem vaikus, mulle endalegi üllatuseks. Hommikul ja nüüd praegu ei ole ma soovinud endale mitte midagi taustaks laulma panna. Praegu norskab mulle siin koer mõnusat taustabiiti.

Minu kogemata-roosa kirjutamiskomplekt matcha lattega ja eriti nunnu üllatuskülaline/photobomber

Lisa kommentaar

Email again: