Kommenteeri

#18 Värske viiene, peovaibid ja puuoksameditatsioon

Eile oli Viiesel õige sünnipäev aardejahi ja õhupallide ja nuudli-jäätisepeoga. Ülitore ikka, et ta meie kambaga liituda otsustas. Selline mõnus väike naine - lendlev ja laulev haldjas, kes vajadusel kasutab oma draakoniomadusi. Ma isegi võiksin temalt õppida, kuidas häälekalt oma vajaduste eest seista, selle asemel et pahaselt iseendas nohiseda.

Aitäh, Helen Tulp, järjekordse hetketabava pildi eest!

Pidu algas juba päev enne ja läheb edasi nädalavahetuseni välja. Sest ega iga päev siin inimesed viieseks saa. Kingituseks sai Viiene süntesaatori, et ikka paremini laulda ja tantsida saaks. Lisaks veel kleidikese nagu meil kombeks ja mõne kaisulooma, mille õed valisid. Ja meie traditsiooni kohaselt saab sünnipäevalaps endale ka raamatupoest raamatu valida. Ja üllatuslikult hakkas Viiene mulle mingi aeg tagasi rääkima, et tema tahab sellist raamatut, kus õpetatakse lemmikloomade eest hoolitsema. Ja muidugi siis leidsime kogemata eest letilt suure ja paksu raamatu, mis oli täpselt see. Ja veel sellise meeldiva soodushinnaga, et kõik rõõmustasid. Õhtul sõime sünnipäevalapse soovil nuudleid ja jäätist - niimoodi, et tuli osta vahvlid ja tuli osta jäätis ja siis tuli jäätis panna vahvlisse. Inimene teab, mida tahab. 

Ma olen nii tänulik kõikide kleidikeste eest. Et nad tulid. Meile. Nad on nii isemoodi kõik ja see on samaaegselt frustreeriv ja vägev! Kohati olen ka iseendale tänulik, kui suudan mõnele oma mustrile vastu astuda ja mitte igasugustes olukordades (ja oo, neid meil siin jätkub) ülereageerida. Ja ma olen tänulik, et ma neid nii hirmsasti metsa pole keeranud. Sest kindlasti saaks hullemini, olen kuulnud. 

Ja ma olen tänulik ühe suure ja olulise taipamise üle, mis on isiklikumat laadi, aga mis pani mind mõistma, et kogu see pikk aeg, mil ma olen tundnud, et asjad on ühtmoodi, on olnud vajalik, et kõik saaks settida ja selgineda ja nüüd ma näen asju hoopis teise nurga alt, hoopis selgema ja armastusepoolsema nurga alt. Ma olen selle eest nii tänulik. Minu hommikujooga nägi välja selline, et istusin tund aega matil ja mõtlesin ja tunnetasin ja taipasin seda kõike, olin täiesti kohal ja kuidagi sain aru, kes ja kus ja kuidas ma olen. Füüsiliselt jäigi liigutamata, kogu jooga toimus minu sees. Ma olen tänulik ka sellele puule mu köögiakna taga, mille okstele keskendumine ja nende rahustav õõtsumine tuules mind selles teemas mediteerida aitasid.

Ma leidsin endas mingeid küpsusenoote. Ja mitte kuidagi minu tüdrukulikkuse ja lapseliku rõõmu arvelt. Aga mingi selline rahulikum ja soojem ja kohalolevam energia on lisandunud. Nii nauditav. Mingis uue leveli naiselikkuses olemine. Võtan jälle tänuga vastu ja olen lisaks tänulik, et ma oskan seda üleüldse märgata ja sõnadesse ka veel panna. Et seda mõnel hetkel ülelugeda ja -kogeda.

Helitaust:
Eile: Stevie Wonder "Happy Birthday"
Täna: Spotify list Cosy Acoustic Morning. Täiega soovitan.

Tunnetan mandariinide küpsusenoote.
Foto: ikka Helen Tulp

Lisa kommentaar

Email again: