Kommenteeri

#11 Üksolemisevärk

Eile oli selline tegus ja mõnus esmaspäev, mil sain aru, et see kodustöötamiseasi ikkagi tegelikult sobib mulle. Enesedistsipliin areneb siin iga päevaga ja ma päriselt ka tunnen, et võib olla isegi saangi niimoodi hakkama!
Ega selle enesemotivatsiooniga ja enesedistsipliiniga on mul alati sellised segased suhted olnud. Nii raske on ju. Kui ei taha midagi teha. Ja siis ikka peab. Ja keegi ei ütle ka otseselt, et peab. Ja tähtajad panen ju ikkagi endale ise. Muidugi on mõnede toimetuste puhul ikkagi mingi väline inimfakor ka mängus, aga palju on selliseid asju, mis on vaja ära teha, aga mis otseselt ei põle. Ei ole lihtne neid valida, kui saab ka midagi lihtsamat valida koos mõne hea vabandusega, ma ütlen.

Just siin tekibki minus tihti konflikt. Või siis see konflikt ongi kogu aeg, sest ma pole seda enda sees ära lahendanud. Et kust algab mugavustsoon ja lõppeb enese aktsepteerimine. Et kui ma ei taha midagi teha, siis millal on ok pingutada ja ennast ületada ja millal on ok hoopis aktsepteerida, et praegu polegi selleks aeg, kui ma seda ei taha. Kusjuures ma saan ju aru, et sellele polegi sellist üht vastust. Ja iga olukord on erinev. Aga minu jaoks ongi pidevalt pildis need kaks lähenemist, mida ma kohtan kogu aeg samaaegselt eksisteerimas ja ma nagu armastan tegelikult mõlemaid. Aga. Nad räägivad ju üksteisele vastu. Kundalini joogas on tegelikult sama põhimõte - tule läbi sellest väljakutsest, hinga ja pinguta. Aga kuula oma keha ja ära üle pinguta. Nii et kogu vastutus ongi igal konkreetsel inimesel igas konkreetses olukorras. Mis on frustreeriv, sest tahaks ju, et keegi ütleks, kuidas on õige ja ma ei peaks selle pärast rohkem muretsema.

Ühesõnaga. Kõik mõtted ja mõtisklused ja arutlused on oodatud, sest siis äkki loksub midagi paremini paika.

Mina olen tänulik selle eest, et see enesedistsipliin mul siin ikka areneda on otsustanud ja ma ei visanudki end eile diivanile seksi ja linna vaatama, ehkki oli selline tunne, et tahaks lihtsalt olla. Trikitasin end sellega ära, et "ma teen enne ainult need kaks asja ära" ja muidugi ma tean, et kui ma satun hoogu, siis ma satun hoogu. Ja siis ma sattusin hoogu ja diivan jäi sinna, kus ta on ja mina jäin siia kööki, oma laua taha neid asju tegema, mis tahavad, et ma neid teeksin. Ja ei pea ilmselt mainima kui meeldiv tunne on, kui saab asju tegutsemislistist maha tõmmata.
Ja ma olen täiega tänulik eilse joogatunni eest, kus naised pingutasid kogu hingest ja kehast ja energia oli vägev. Ja pärast läksin õues auto poole ja tundsin seda tunnet, et ma olen täpselt õiges kohas ja ajas ja jalutan siin oma inimkehas ja kogen inimasju ja see on nii vaimustav. 

Taipamisena panengi kirja sellesama väikese enesepetmise, et kui meelitada end millegi tegemisega alustama, on tõenäoline, et ma satun hoogu ja teen selle ära. 

Helitaust:
Eile ja täna saadab mind Earth "Adi Shakti", sulnid neiud laulavad mantraid. Kes ei tahaks.

Üks instapilt, mille paljas vaatamine juba lõõgastab meeli.

Lisa kommentaar

Email again: