Kommenteeri

#10 Isadepäevavaib


Eilsel isadepäeval tundsin jälle tohutut tänulikkust ja suurt ja paksu armastust kõikide meeste vastu üleüldse. Ma ei teagi, tegelikult me ju oleme kõik samasugused inimesed, aga no ikka on mehed kuidagi omamoodi huvitavad nähtused. Seda ma eile selebreerisin.

Meie pere issi. Foto: Helen Tulp
Lastejooga-loovushommik.

Hommikul tegime saalis lastejooga-loovushommiku ja võtsime seal ka isad teemaks - jagasime, mis meile issiga teha meeldib ja mida issid oskavad/veel ei oska ja meisterdasime neile lipuketi (ma ei tea, see oli kõige normaalsem ja suupärasem nimi, mis lõpuks sellise asja puhul kasutusse jäi). Reedel oli lasteaias isadepäevapidu, mille tarbeks isad lavastasid ja etendasid spontaanselt ja täiesti pühendunult Punamütsikese etenduse. Koolis tegid isad lastega tantsutrenni ja sõid kooki. Nii tore, noh. See, kuidas isasid kaasatakse ja meeles peetakse ja kuidas nad ise vapralt oma nunnude rõõmustamiseks valmis nätlema ja tantsima on. Ja nagu ikka, siis eriti südantsoojendav on näha mõne pealtnäha tõsise issi sulamist, kui laps talle midagi kingib või ilusat ütleb. 


Kodus panime ise ka kaunistused üles ja Martin tegi meile isadepäeva puhul pannkooke ja lõunasööki. Ja mina pesin boonuskingituseks kolme päeva nõud ära.  Siis viisin Üheksase linna sünnipäevale ja läksin ise oma isa juurde. Ma leidsin sel aastal kogemata poest sellise raamatu nagu "Ütle, isa", kus on 200 eriti põhjalikku ja diipi küsimust, mida isalt küsida ja kuhu saab ka vastused kirja panna. Ma tegelikult ka läksin poodi ja see oli esimene raamat, mida ma nägin ja ühtlasi oli see poes viimane. Läksin, võtsin ja tulin. Ja ma mõtlen, et ma tahaks seda teha nii, et ma käin isal mõne aja tagant külas ja küsin järjest küsimusi ja kirjutan vastused üles. Nii ilus mõte, mu meelest. 

Minu isa on mulle õpetanud, et kõike saab ise ja alati on lahendus. Ma olen tema kõrvalt õppinud remonti tegema ja pahteldama ja värvima ja rehve vahetama (mida ma küll tegelt ikkagi ise ei tee praegu, aga olen teinud!) ja ta on alati olnud see, kes oskab kõike teha ja alati aitab. Lisaks sellele oskab ta veel nalja ka teha. Ja on suur ja soe ja hoolitsev. Ja ma näen iga päev, kuidas ma olen nii palju see kes ma olen tänu oma issile. Emmele ka ju, aga isadepäevavaimus hetkel issile. Seega siia läheb üks osa minu tänasest tänulikkusest.

Ja teine osa tänulikkusest läheb Martinile - isale, kelle jaoks ei ole probleem minna kolme tütrega ükskõik kuhu ja kes alati võtab aega, et mängida, meisterdada ja oma tütreid tegemistesse kaasata. Isa, kes on päriselt olemas. Aitäh. Heldimus kuubis.

Kolmas osa tänulikkusest läheb kõikidele endistele, praegustele ja tulevastele isadele nii otseses kui kaudses mõttes. Aitäh, mehed. 

Taipamisena märgin, et on täiesti enda valik, kas vaadelda mündi üht või teist poolt. Kas keskenduda positiivsele või negatiivsele. Olukord on sama. Alati ei saa ega peagi kõike muutma ja lahendama. 

Helitaust:
Eile olin jälle Coldplay lainel

Lisa kommentaar

Email again: