Päriseluline blogi

Filtreeri postitusi

Tervisedetsember, here I come!

Nii! Tere detsember! Tundub, et detsember on päris hakkamist täis! Vähemalt vaibid on sellised ja tunne on õige ja ma otsustasin võtta käsile oma liikumise ja toitumise ja võib olla ka une, kui vajadus tekib (sest eelmisel postituses kirjutasin ka, et kuskilt viskab energiat sisse, ehkki ma ei tee selleks mitte midagi praegu. Söön kooki ja magan vähe. Ja ei midagi. Ikka on energiat ja jaksu ja tahtmist toimetada. Jõudsin selleni, et äkki ikka on tegemist suhtumiseküsimusega. Ja äkki ka novembritänulikkusega). Aga siin allpool kirjutan pikemalt, miks ma detsmebris videoid tegema hakkan ja kelle omale virtuaalseks mentoriks võtan!

Rõõmus ja värske Grete ja rõõmus ja värske kõik-mida-leidsin-puuviljanurgast-smuuti
(pirnid, kiivid, hurmaad, banaanid ja õunamahl)
Loe lisaks

#30 Tänunovembri ja viimaste päevade kokkuvõte - kust see energia tuleb?

Nii! Ongi see esmaspäev, mil on juba detsember ja mul on lõpuks see aeg, et istudagi siin niimoodi ja järjest kirjutada. Oli üks tormiline ja äge nädalalõpp kleidikeste sünnipäeva-jõuluootusepeoga ja Emili Kooli jõululaadaga, mis kõik vajasid erinevaid toimetamisi ja läbimõtlemist ja planeerimist ja ärategemist. Ja nüüd ongi läbi meie tänunovember Novembrikirjutajate grupis ja (peaaegu) iga päev kirjutamise november siin blogis ka. Aga not to worry, Grete! Ma olen iseendale juba järgmised suunad ja eesmärgid seadnud. Ma mõtlen, ma teen selle postituse kokkuvõtvana ja siis järgmise juba uues tuules.

Emili Koolis jõululaadal keset jõulurahu-muinasjutupesa enne kui kõik algab.
Loe lisaks

#28 Tuleb ikkagi tantsida isegi siis, kui tuled on kustunud

Nagu ümberringi kuulda on ja noh, eks ma ikka ise ka tunnetan, on see aasta lõpp siin kuidagi sellist raskust, süngust, jõulisi muutuseid, ohtrasti väljakutseid, segadust ja pingutusi täis. Kohati on selline tohutust kadalipust läbitulemise tunne (ja see läbitulemine tundub lõputu). Kui ma ise siin perifeerias, oma saali-kodu-toimetustemullis, olen ikkagi mingis mõttes turvatsoonis, siis tunnetatav on see igal juhul. Ja päris puutumata ma sellest ju ka pole, sest ma puutun ikkagi inimestega ka kokku ja loen ja kuulan asju.

Fotograaf: Kadi Prants
Loe lisaks

#27 Kolmapäevane pirukalõhnaline-jõululaulune karavan

Nagu ikka kolmapäeviti, olen tänulik, et on selliseid päevi nagu kolmapäev. Mul on hommikuti alati mõnus tund - hommikuti on hoopis teine vaib saalis ja tunnis kui õhtuti, selline algusevaib, et lükkame vere ja rõõmu käima ja siis läheme igaüks oma asja ajama - mul on siis tavaliselt natuke toimetamist kodus ja arvuti taga ja alates 15.00 olen see autojuht-ema, kes sõidutab lapsi ühest kohast teise. Ja päriselt, see on nii mõnus kulgemiseõhtu seal mööda trenne-tunde.

Kõige värskem pilt meie karavanist - sel suvel (ja telefon pöörab endlid tagurpidi, meil on ikkagi traditsiooniline vasakpoolses liikluses mugavasti kasutatav auto)
Loe lisaks

Arhiiv